Jalgrattarajad

Jalgrattamarsruut  
(Kodavere—Pala—Sõõru—Saare—Koseveski—Mustvee—Raja—Kükita—Kasepää—Omedu—Ranna—Kodavere(78 km)

Kultuuriliselt mitmepalgeline marsruut kulgeb mööda erinevate traditsioonidega külasid, kauneid männimetsateid ja Peipsi järve rannikut. Kodavere kiriku kohta on kirjalikke teateid 1342. a. Praegune, Mihkli kirik, on neljas. Ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik valmis 1777. a. Haritornil on sibulakujuline kiiver. 1902. a. toodi kirikusse W.Saueri orel. Kalmistul (õnnistatud 1773, laiendatud 1921) asub Vabadussõja mälestussammas (1924, taastatud 1989).

Pala — mägijalgratta- (1, 2 ,3 ,5, 7,5 km) ja looduse õpperajad (2,3; 4,8; 6,5 km) algavad Pala Põhikooli juurest.

Sõõru — kaunid männimetsad ja möödunud sajandivahetusel valminud metsavahitorn Nõva mäel (98 m). Vaateplatvormile pole kahjuks võimalik ronida.

Jõemõisa-Kaiu järvestik koosneb kolmest osast: Jõemõisa järv, Papijärv ja Kaiu järv. Kõik on omavahel looduslikult ühendatud. Laudtee viib matkajad läbi tammeluha Kaiu ja Jõemõisa järve vahel asuvale kõrgendikule.

Saarel asuv Kalevipoja muuseum tutvustab eesti rahvuseepose kangelase temaatikat, nõukogude aegset eluolu ning Saare piirkonna ajaloo-, haridus- ja kultuurielu. Silla juures asub Kalevipoja mõõga koht. Legendi kohaselt sai just siin tõeks needus, mille järgi Kalevipoeg pidi hukkuma oma mõõga läbi.

Mustvee asub Euroopa suuruselt neljanda järve läänerannikul. Siin on nelja erineva usu kirikud, kaalude muuseum, vanausuliste-koduloo muusem, mitmed mälestusmärgid ja Kalevipoja lingukivi.

Peipsi järve rannikut pidi kulgeb ainulaadne 7-kilomeetri pikkune tänavküla, mis hõlmab Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külasid, kus on säilinud vene vanausuliste kogukond oma kultuuri ja elulaadiga. Tänavad on kitsad!

Raja — vanausuliste palvela. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja küla vanausulised loa alles 1879. a. Pühakoda hävis II maailmasõja ajal, alles on vaid kellatorn. Raja külas asutas Gavrila Frolov 19. saj. lõpus oma kuulsa ikoonikirjutajate koolkonna.

Kikita — vanausuliste kirik,Tiheda — kalmistu.

Ranna ohvritamm on kuulsaim puu Jõgevamaal. Seda puud kutsutakse praegugi Kodavere tammeks, tuhandeaastaseks tammeks ja rootsiaegseks tammeks.

 
 


Viimati muudetud: 15.11.2011